Kasekäsn ehk chaga – kogutud andmed

//Kasekäsn ehk chaga – kogutud andmed

 

Kasekäsn (must pässik, chaga mushroom) on kliiniliselt tõestatud üks vanim, ohutum ja võimsa mõjuga ravimtaim. Sisaldab suures koguses joodi, kaaliumi ja mangaani. Rahvameditsiin tunneb teda siseelundite (magu, sooled, maks) vähkkasvajate vastase vahendina. Tugevdab verd, immuunsüsteemi, parandab mälu ja keskendumisvõimet. Võib tarvitada aastaringselt.

Kasekäsn (Inonotus obliquus) on Siberis tuntud kui surematuse seen. Seda jõulist eluslooduse osa on inimesed juba tuhandeid aastaid kasutanud tervise tugevdamiseks. Jaapanlased kutsuvad seda metsa teemantiks ja hiinlased taimede kuningaks. Chaga’t kasutatakse autoimmuunhaiguste korral, mis on kaasajal sage terviseprobleem. Annab energiat. Hea nahale ja juustele. Kasutatakse psoriaasi ning stressi korral.

Et karmis põhjamaakliimas ellu jääda, on kasekäsn endasse kogunud palju looduslikke ühendeid ning on seetõttu väga tugeva toimega. Traditsiooniliselt kasutati teedes kasvajate korral vaid kasepuudel kasvavat seent. Chaga ravivõimest on muuhulgas kirjutanud Aleksandr Solženitsõn 1967. aastal ilmunud romaanis „Vähktõvekorpus”. Nn kasekäsn, musta värvi raviseen, millel on oranž külm kese, sisaldab palju B-vitamiine, flavonoide, fenoole, mineraale ja ensüüme. Lisaks on see üks maailma rikkalikumaid pantoteenhappe allikaid – vitamiin, mida vajatakse nii neerupealistes kui seedeorganites.

Kasekäsn

Must pässik

Raamatus „Torikseened Soomes ja Eestis“ kirjeldatakse musta pässikut kui kase koore all kasvavat ja koort lõhestavat üheaastast pruunides toonides puuseent. Sagedamini kohtab selle seene põhjustatud kasvajat – kasekäsna. Seega pole must pässik ja kasekäsn päris üks ja seesama. Kasekäsn on süsimust, pragunev ja käsnataoline, vanade kaskede tüvelõhedes arenenud mitmeaastane moodustis, mis on tekkinud musta pässiku järel.

Ravimtee või droogi valmistamiseks lõigatakse kasekäsn terava noaga tüvelt lahti, eemaldatakse puitosad, must käsn tükeldatakse ning kuivatatakse. Rahvameditsiinis kasutatakse kasekäsna teed seedetrakti toimimise soodustamiseks ning vähkkasvaja arengu peatamiseks. Soovitatav korjeaeg olevat kevad või sügis, mil toimeained mõjusamad.

Kasekäsna on soovitatav kasutada järgmiste sümptomite puhul:

-stress ja ärevus;
-tuberkuloos ja muud kopsuhaigused;
-bronhiit;
-astma, bronhiaalastma;
-põletikulised protsessid;
-suhkruhaigus;
-mao- ja sooletrakti haigused (haavandiline koliit, mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid)
-ainevahetushäired;
-keemiaravi ja kiiritusravi kõrvalmõjud;
-uroloogilised haigused (s.h. püelonefriit, krooniline prostatiit);
-artriidid;
-artroosid;
-allergiad;
-gripp;
-leukeemia;
-HIV ja immuunsupresseeritud haigused;
-herpes;
-igemehaigused / igemetepõletik;
-halb nägemine;
-kevadväsimus ja avitaminoos;
-eriti raskete haigete puhul asendab toitu;
-kõrge vererõhk (hüpertensioon);
-madal vererõhk (hüpotensioon);
-südame – veresoonkonna haigused;
-arütmia, südame isheemiatõbi;
-verevarustuse häired;
-neuroloogilised haigused;
-ainevahetushäired
-viirushepatiit;
-veenilaiendid;
-tursed või veepeetus;
-ateroskleroos;
-kolesterool;
-krooniline lihaste ja liigeste valu;
-krooniline väsimus;
-maks;
-neerud;
-sapipõis;
-kopsud;
-ärritunud soolte sündroom;
-seedehäired;
-neurasteenia / närvilisus;
-hormonaalsed häired;
-juuste väljalangemine;
-rabedad ja nõrgad küüned;
-lümfisüsteemi häired, lümfisõlmede suurenemine;
-vähk;
-kasvajad / kasvaja metastaasid;
-organismi saastumine toksiliste ainetega, raskemetallide ja muude mürkidega.

Rahvapärased kasekäsna kasutused (http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=231):

 

2018-11-02T18:14:13+00:00